Oo jumal mu jumal (kuigi ma sind ei usu), miks mu peakolu lakkab töötamast sellel vajalikul momendil? (U know.......)
See pole täna põhi idee.... Arvatavasti oled ka sina, justnimelt sina kogenud tunnet, kus lööb laksust pildi klaariks, saad aru, mis toimub. Äratuseks minu järelemõeldes lollis ajus oli üks äärmiselt võigas ning kurb juhtum. See paneb väärtustama seda, mis sul on, võtma viimast kõigest, nautima nende suurepäraste inimeste absoluutselt võrratut seltskonda, kes su igapäevarutiini oma kohalolekuga õnnistavad. Kõik on nii habras, kerge purunema.... Ma faking armastan teid kõiki ning minu ajusoppidesse olete leidnud igaveseks mõnusa ja hubase koha. Kogu austuse juures pühendusega H.K. Rodima.........
Et siis miks ma kirjutanud pole? Sest ei viitsinud..... (omatud). Aeg on nagu tatt, venib, kui seda kõige vähem vaja on ning siis kogub järsult kiirust jättes kõik seljataha. Selles siis ka põhjus. Aga vaheaeg tulemas, aeg maisteks naudinguteks ja igaveseks õnneks, ma nüüd jalkat vaatama.......
Dvai dvai
No comments:
Post a Comment