nR 20.

Kuna mõni ei suuda kannatada ning sunnib kirjutama, siis läksin kindla peale välja ja valisin kindla peale teema. Reisimine- kes on see imelik, kellele ei meeldi? Minusugune kohati keskendumisvõimetu ja suhteliselt teemavälise mõttetööga tüüp kulutab selle peale unistamiseks märkimisväärse osa õppeprogrammist. Tahaks seljakottidega trippida mööda maad, teadmata, mis asub järgmise kurvi taga ning nautida õhtul seda viimast võileiba, tahaks plaasterdada kannataguseid ville ning siis võidukalt edasi rühkida, sest iga samm on põnev ja uus, vastupidiselt rutiinsele ajupesule. Mis saaks olla üllam vedelemisest lõõskava päikese all helesinise mere ääres troopilisel paradiisirannal ning tarbida mõõdukat pohhuismi, mis tekib päevaplaanide puudumisest. Loojuva päikese taustal ujumine karges Norramaa fjordis, kus peegelsileda vee tõttu pole võimalik eristada mägesi ja kallast ning vaevumärgatava vireluse põhjustajaks vaid paar muhedat vaalavana- see kõik paneb meeleheitest hammastega kirjutusvahendi tagumist otsa teritama. Jaa, elu on ilus, kuid faking lühike, et kõike seda kogeda..... (tulevane maailmaklassi tsitaat)

Täna tegin pattude pattu süües 48 tunni jooksul kaks korda Mäkis -.- shit happens, kõht aina tiris ja tiris ning mul polnud midagi teha...... Tunniseier kogub vaiksel hoogu, päike raatsib kauem õues hangida ning lumi vahetab häälitsedes oma olekut, oli tunda esimest kevadist tuuleiili sasimas mu kuldseid kiharaid, asi hakkab toimima. Rohkem nagu ei tahakski öelda, oli tore jälle kohtuda..

Piim on nõrkadele