Kolmmatatjärjest astus täpselt 17 tundi ja 32 minutit tagasi maha lennukilt, mis kärsatas oma tiibu Egiptuse vürtsikas kliimas. Elu on ilus (klassikaline Hollywoodi ohe...). Päevaplaan nägi ette odavat kokat, head muusikat, ohtralt mu uut sõpra päikest, venelaste klatšimist koos Mustafaga ning hubaselt voodis sääskede nottimist. "No problem" kultuur peaks Eestis ka juurduma, palju toredam oleks kohe. Sain osaks väga huvitavast taksosõidust: mu raha oli nõus endale võtma järjekordne Muhhamed, istusin masinasse, turvavöö kinni (mis pärast osutus äärmiselt vajalikuks) ja sõiduks, soojenduseks tagurpidi vastassuunavööndis 300 meetrit... Pärast soovitud pöördeni jõudmist leidis ta sigaretti, süütas selle rahus ning raadiost leidis üles sahiseva araabia räpi. Järgmisena kõlasid ta suust sõnad "Ja Shumacher" (po russkii) ja tuld, läbi linna tihedama osa hoidis viisakad 100 sees stabiilselt, edasi väänles spidomeeter 140 ja 160 vahel, olenevalt sellest, kas parajasti tuli raadiot kruttida või mitte, pärast tundus elu ikka väga ilus... Aga kolmmatatjärjest on nüüd tsipake pruun isegi ja see olend kuulub ohustatud liikide nimekirja, kevad on tulemas, matat ei jaga, mis saaks veel ilusam olla....šukran
No comments:
Post a Comment