Täiesti hämmastav kui palju leidub inimesi, kes näevad küll valgust, kuid mitte tunnelit, mis selleni viib. Kuidas on võimalik viibida tükkidest maailmas, ebaloomulikus illusioonis ning kutsuda seda "eluks", nägemata tegelikkust. Takoine anomaalia viib ülbuse, lameduse, lolluse ja muu rämeda moraalikuriteoni. Exküse moa, kui eksin aga nüüdseks võiks juba piisavalt arenenud olla, et oma ilmselged häired külmavereliselt mõrvata. Filosoofiatund vol. 1 sai läbi ning ma siiralt loodan oma pedagoogioskuste peale...
Kolmapäevased kunstiajalugu ja meeliülendav majandus lõid absoluutselt vapustava aura süvenemiseks oma mõttemaailma. Matemaatikat ja muud kahtlast kraami täis ajule oli jäetud ruumi talletada mälestusi umbes nelja aasta tagusest ajast, mil otse loomulikult moosipall odavam ja lõng pikem. Pika seiklemise peale selles paralleeluniversumis ilmus kujutis kuuendast b klassist keset kulunud treppi, imetlemas jumalaid, keda kutsuti gümnasistideks. Õudne, kui kiiresti suudab lennata asi, mida HErr Silase väitel ei eksisteeri- aeg..... siin lõpetab mu raske vaimutöö kell, mis on jäänud muutumatuks. Järeldades sellest ainult head suundun koridori oma fännidega kohtuma......
Kokkuvõtteks...... on mul jälle uni, au revoir!
Wednesday, January 20, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment